Liblikas
eistekedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Erandlikud
on pikktundelkoilased (suguk. Adelidae), neil on tundlad kehast mitu korda pikemad.
Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st
tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad,
sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism - isaste loomade tundlad on
keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma (Eudia pavonia) isaste tundlad on topeltkamjad,
emaste omad aga niitjad.
Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile
kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest
lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid -
kannuseid. Mõnikord (näiteks isastel koerlibliklastel) on eesjalad tugevasti
redutserunud.
annaabi.ee 
