Füüsiline tervis, iseloom ja individuaalsed erinevused ja nende seos heaoluga
maha suruda. Eudaimonistliku seisukoha kohaselt on sellised küsimused nagu repressioon, surutus,
ülekontroll vastandina emotsioonide alakontrollile on vähem lähedal sellele mida peetakse heaoluks.
Seega emotsionaalset avatust võib pidada üheks emotsionaalse heaolu aluseks (Butzel & Ryan 1997).
Selliste leidude põhjal on eudaimonstlike teoreetikute seisukohaks see, et emotsionaalne avatus ja
ligipääs oma emotsioonidele oluline heaolu saavutamiseks.
Teise eudamonistliku seisukoha kohaselt on leitud, et emotsioonide positiivsus ei ole heaolu
definitsiooni osa, mõju on võimalik käsitleda kui protsessi tulemust. Seega võib positiivset mõju
käsitleda kui osa eudaimonistliku eluviisi tulemist. Ryff ja Singer (1998) leidsid tagasihoidlikud
korrelatsioonid nende eudaimonistliku heaolu käsitleva seisukoha ning subjektiivse heaolu vahel. Need
uurimused käsitlesidki emotsioone kui tervislike seisundite esilekutsujana ning keskendusid sügavate