Milleks meile traditsioon?
vähemalt püüdlusigi hoida au sees ja elus vanu kombeid.
Paari aasta taguses Õpetajate Lehes on veel üks kasvatusteadlane, Maie Tuulik, kirjutanud:
,,Tänapäeval on traditsioon paljude otsustajate arvates primitiivne, sest on peavooludest
kõrvale jäänud. Kui tahad ajaga sammu pidada, siis uuenda ja veel kord uuenda, kõlab
käsulause." Kuidas aga saavutada tasakaalu traditsioonide ning innovatsioonide vahel, selles
on küsimus. Eudaimonistlikult kollektiivset õnne tagada nii, et leiduks kuldne kesktee ja kõik
osapooled oleksid rahul, pole vist siiski võimalik. Suurte uuenduste tuules võib vaat et
täielikult kaduda igasugunegi tahtmine endisest kinni hoida. Mis jääb siis järgi meist endist,
eestlastest, kui viie rikkaima riigi hulgas lõpuks troonil istudes üle õla vaadata ning seal vaid
traditsioonide varemeid näha? Vastus on lihtne ääretu kurbus.