Keskkonnaprobleemid
viimasel 5060 aastal peab igati paika. Praegust olukorda võrdleme
tasemega 1930. aastate lõpus ajaga, mil Eesti metsasus oli kõigi
mäletatavate aegade väikseim (joonis 1). Edasine metsade pindala
järjepidev taastumine ei ole küll kuidagi seotud inimese
mõistuspärase tegevusega, vaid sotsialistliku suurtootmise
omapäraga, mille tõttu langes kasutusest välja suur hulk endisi talu-
ehk väiketootmiseks sobivaid põllumajanduskõlvikuid. Ei tahaks
nõustuda Ivar Etverki väitega, et tõenäoliselt on metsa säästnud
ratsionaalsem põllupidamine, paremad taimesordid ja loomatõud,
spetsialiseerumine ja rahvusvaheline kaubandus [5]. See, et haritava
maa pindala nõukogude ajal ei vähenenud, vaid pigem suurenes, ei
viita sugugi ratsionaalsele maakasutusele: pigem tulenes see vägagi
vaieldavast uudismaade rajamisest kuivendatud sooaladele, samal
ajal kui viljakad põllumaad lasti metsa kasvada. Otstarbekaks ei saa
pidada ka 1920
annaabi.ee 
