Vene kirjandus
Anna oli
kurb ja ta pidas nuhtunut pahaks.
· Pärast seda romaani muutus Gurov. Ta hakkas naisi nägema uue pilguga. Anna ei
läinud tal meelest, nagu tema varasemad armukesed.
Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega"
...Nõnda mõtisklesid nad veel mõnda aega. Pärast seda läks Gurov koju. Veel enne,
kui ta jõudis tuppa siseneda märkas ta aknast, et ta naisel on keegi võõras mees külas. Selle
mehe hääl etundus kuidagi tuttav. Gurov üritas olla väga vaikne, samal ajal liikus ta akna
poole et teada saada, kes see mees on. Äkki nägi ta.. see oli.. jah..
Otsekohe keeras ta ennast ringi ja läks tagasi Anna juurde. Ta ütles: ,,Kallis, ime on
juhtunud. Koju minnes avastasin just oma naise koos sinu abikaasaga lõbusasti aega veetmas.
Nii ongi hea, kaome siit, ärme tule enam kunagi tagasi". Anna oli sellega kohe nõus.
Neid ootas ees täiesti uus elu, sai pühenduda vaid teineteisele