Haushofer- Üksinda maailmas
elul oli siiski veel vähem mõtet kui käesoleval. Ta hakkab tajuma kuivõrd vähe oli tal tegelikku
vabadust oma linnaelus, nüüd kui ta enam paljudest asjadest ei sõltu. Kella asemel päikest , vareste
päevast lendu ja muid märke kasutades, saab ta justkui vabaks kellaorjusest, mis teda linnaelus
piinanud oli (''Väga paljud tuttavad pidasid kelli otsekui väikesteks ebajumalateks ja minulegi
tundus selline suhtumine mõistlikuna. Orjuses elades on kasulik etttekirjutustest kinni pidada, et
oma isandat pahandada mitte ära pahandada.''). Veel tunneb p metsas ainsa inimesena endal suurt
rolli kui ainus, kes on võimeline halastust ilmutama (''Ainus olevus kogu metsas, kes saab
tõepoolest toimida õiglaselt või ebaõiglaselt, olen mina''). Lisaks avastab ta võimalusi, mida kõike
tema keha ja käed on võimelised tegema (''Käed on imelised!''), seega omandab ka tema keha tema
jaoks suurema tähtsuse