E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
õnne maapealse õnnega kokku
321
sean? Anna andeks, armas jumal, kui ma praegu midagi teist õnne kõrgemaks pidada ei suuda,
kui seda, mis mul käes on!»
Pisarad tumestasid Agnese silmi. Ta langes põlvili ja kuum palve, uskliku, õrna, õnnest ja
ühtlasi õnne kadumise ahastusest väriseva südame palve kerkis ta huultelt sinise taeva
poole . .
.
Lõuna ajal võtsid Gabriel ja Agnes Jägala jõe kõrgel kaldal lõunat ja olid ühtlasi nii
magusasti juttu puhumas, ettnad salka ratsamehi, kes liivasel pinnal ja põõsaste varjul
peaaegu
kuulmatult lähenesid, varemalt tähele ei pannud, kui ärapeitmine juba võimatu oli. Neid oli
n,ähtud ja ratsanikud kihutasid otsekohe nende poole.
«Oh jumal, minu unenägu!» karjalas Agnes kohkudes.
«Kui see Siimu salk peaks olema, siis peame oma elu kallilt müüa katsuma,» ütles Gabriel
üles karates. «Kus mu silmad ja kõrvad olid? Nüüd ei maksa enam põgeneda. Vahest jätavad
nad meid puutumata