Henri de Toulouse-Lautrec
aataselt juba nii ladina kui kreeka keelt. Kõigile oli näha kui varaküps ta oli. Kuid teadmised ja
soused ei olnud kooskõlas tema füüsilise televise ja välimusega. Tal olid lõngus õlad, ahtake rind ja
kõhnad jalad.
1872 lahkus pere Bosci lossist Pariisi, sest isa Alphons'l oli nii parem. Nad asusid elama Perey
aristokraatlikusse perekonapansionisse Retiro kvartal 5. Esialgu õppis Henri kodus koos
vanematega, aga sügisest pandi ta Condorcet-nimelisse lütseumi kaheksandasse s.o.
ettevalmitusklassi. Kodust oli raske lahkuda, kuid ta elas kooli kiirelt sisse. Nii nagu varem Bosci
lossis tekitas ta ka seal endale suure austajaskonna ja ta paistis igati kõigile silma. Tema
lahutamatuteks sõpradeks said sugulane Louis Pascal ja Maurice Joyant. Maurice ja Henri hakkasid
võistlema kumb saab paremad õpitulemused. Mõlemal olid oma plussid ja miinused, kuid nad olid
kaheksandike hulgas ikkagi parimad. Kuna Henri ei kasvand nii kiiresti kui teised, siis kutsuti teda
väikemeheks.