kolmandatele isikutele ning seetõttu peaks ta olema võimalikult usaldusväärne. Perspektiivse info ettevalmistamise ees vastutab ettevõtte juhtkond. Audiitorilt võidakse paluda selliste info hinnangut. Erinevalt minevikulisest infost on perspektiivset finantsinfot oluliselt raskem hinnata ja hinnangule kõrget usaldusväärsust kinnitada. Reaalseks eesmärgiks, mille audiitor võib püstitada on tutuvuda selle info ettevalmistusprotsessiga ja hinnata selle kvaliteeti ja anda hinnang ka sellele, kas tema arvates lähtub perspektiivne finantsinfo realistlikest eeldustest, kas andmeid on töödeldud nendest eeldustest lähtuvalt ja korrektselt. Audiitor peaks vältima arvamust selle kohta, kas perspektiivsed tulemused saavutatakse või mitte. Perspektiivse finantsinfo hindamisel on tähtis eeldus varasemast koostööst audiitori ja firma vahel. Suhteliselt lihtsam on hinnata perspektiivset infot audiitoril, kellel on varasemad
-suur energiakulu: sooja 6100-7600 MJ/1tonni klinkri kohta elektrit 25...26 kWh/1tonni klinkri kohta Suur energiakulu tekib vajadusest aurustada lisatud vesi, ca 50...60%. Ahjud väga metallimahukad ja kuna materjal on abrasiivne, siis kuluvad ahjud ja muud seadmed kiiresti. II Kuivmenetlus ( Dry process) Toormaterjalid kuivatatakde ja purustatakse ning jahvatatakse. Saadud toorsegu, mis läheb põletusahju, ei sisalda vett. Positiivne võrreldes märja toorsegu ettevalmistusprotsessiga on energiakulu väike (kulu 3,2...3,4 MJ/kg klinkri kohta), - on kasutatavad vähem mettallimahukad ahjud, -põhimõtteliselt on kuiv protsess hästi automatiseeritav ja reguleeritav võrreldes märja toorsegu ettevalmistusega. Negatiivne: -komplitseeritud jahvatus- ja homogeniseerimisprotsess; -suured kulud tooraine kuivatamiseks. - Põletusprotsess( kiln process) Tsemendiklinkri saamisel on oluliseks põletusprotsess. Protsess viiakse tavaliselt läbi pöördahjudes temperatuuridel 1400oC
annaabi.ee 
