Haridus Eesti kultuuris
selgeks õpetada 1. klassis.
Tulevane õpetaja pidi olema igakülgselt haritud, võimeline õpetama kõiki aineid, tundma
hästi emakeelt, valdama võõrkeeli, omandama teadmisi ning andeid kunstis ja muusikas, samuti
võimlsemises ja käsitöös. Nõuti esinemis- ja kõneosavust, organiseerimisvõimet, koori, orkestri
ning näiteringi juhtimise oskust. Erilist tähelepanu pandi aiatöö ja majapidamise õpetamisele.
Tallinna seminari juures avati üheaastased algkooliõpetajate ettevalmistuskursused.
16. oktoobril 1923 a.a määrati kindlaks õppetöö korraldamise alused: õpetajate kooli võis astuda
pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist, õppeaeg kestis kuus aastat. Uute eeskirjade alusel
töötati kahes esimeses klassis gümnaasiumi alama astme õppekava järgi, 3. ja 4. klassis
lisandusid ained, mis olid seotud tulevase elukutsega. Seminari tunniplaanis seisid järgmised
ained: pedagoogika, pedagoogika ajalugu, didaktika, hingeteadus, mõtteteaduse algkursus ühes
annaabi.ee 
