Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu
sõna otseses tähenduses tühi kõht, kuid sellestki saadi üle lauluentusiasmiga. Laulupeo
ettevalmistamine tundus rahvale ka ühiskondliku kohustusena, ühe lülina feodalismivastases
võitluses, seniste võitude kindlustamise ja uute saavutamisena. Ärkas ka võitlusvaim-püüe
mitte teistest kooridest maha jääda, vaid koguni ette jõuda. Visade harjutuste järel hakkas laul
aina paremini kõlama.
,,Priiusepäeva" pühitsemine 26. märtsil 1869
Üheks üldlaulupeo ettevalmistusetapiks kujunes ,,priiusepäeva" tähistamine tema õigel
tähtpäeval, s. o. 26 märtsil. Kui aasta alguses polnud veel laulupeo luba käes ja selle saamine
oli üldse kahtlaseks muutunud, siis kavatseti korraldada kohalikke pidustusi, et tehtud
ettevalmistusi mitte raisku minna lasta. Laulupeo luba saabus aga viimasel minutil,
veebruarikuus, ja siis tekkis kahtlus, kas maksab üksikpidustusi enam pidada. Mõned ei
annaabi.ee 
