Poola-, Rootsi- ja Vene aeg
kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal luterik
kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Et
kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks
ülesandeks oli koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale B.G.Forselius. Ta
alustas ka talupoiste tasuta õpetamist. 1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar
eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmisetamiseks. Rahvahariduse edendamise kõrval
omas luteri kiriku jaoks tähtsat rolli ka piibli tõlkimine. Johan Skyette eestvedamisel
loodi 1630 Tartus Akadeemiline Gümaasium ja 1631 palus ta Gustav II Adolfit muuta see
ülikooliks. 15.okt 1632 avatigi pidulikult Tartu Ülikool. Seal võisid õppida ka talupojad,
aga vaid vähesed jõudsid nii kaugele. 1637 koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele
grammatika.
Vene aeg: Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Kuna