3.4. Joobeseisund.....................................................................................18 5.4. Süüd välistavad asjaolud.................................................................................18 5.4.1. Eksimus teo keelatuses.....................................................................18 5.4.2. Teised süüd välistavad asjaolud.......................................................18 6. Ettevaatamatusdelikt......................................................................................................19 6.1. Ettevaatamatusdelikti ebaõigus.......................................................................19 6.2. Objektiivne koosseis........................................................................................19 6.3. Subjektiivne koosseis.......................................................................................19
Seega kas see turvatöötaja, kes jättis reageerimata, kas ta on kaastäideviija või kaasaaitaja? Kas tegevus hõlbustas täideviija tegevusetus või tegevus hõlbustas täideviimist? 14.04.2016 ettevaatamatusedelikt KarSis on öeldud, et subjektiivse koosseisu alla kuulub tahtlus ja ettevaatamatus. Ajalooliselt ettevaatamatuse mõiste on käinud paraleelselt tahtluse mõistega. Kuritegu on selline tegu mis on kantud ka kurjast tahtest. Karistusõigus II.osa Tänapäeval on ettevaatamatusdelikt on tegelikult puhtalt objektiivne ehk ettevaatamtusest toime pandud teo puhul inimesele ei heideta ette seda, et tal oli peas halb tahe, vaid heidetakse ette seda, mida inimene ei tea. Öeldakse, et ta oleks pidanud teadma ja oleks pidanud käituma teisiti. Ehk siis see on puhtalt objektiivne ja normatiivne ja küsimus lahendakse objektiivse koosseisu tasandil. Sellest tulenevalt on tegevusetusdeliktil oma spetsiifiline deliktistruktuur:
annaabi.ee 
