Ajad muutuvad, inimloomus jääb samaks
Meie omadustes peab olema ka midagi hea, miks
muidu veel olemas oleme ning ei saa ju öelda, et kõik oma eludega rahul poleks. Ajad küll muutuvad, kuid
mis ei muutu eales inimestes?
Kindlasti üheks omaduseks, mis alati meiega jääb, on auahnus. Tennessee Williamsi näidendis "Klaasist
loomaaed" üks tegelastest, Amanda Wingfield, tõestab seda. Ta on agressiivne naine, kes üritab
meeleheitlikult oma introvertset tütart Laurat igale ettetulevale rikkale mehele peale sundida. Amanda
auahnus lõhkus tema perekonna. Juba ammu lahkus tema mees, tema laste isa, keda ta poeg Tom väga
igatseb. Laura elab oma maailmas ega lase kedagi ligi ning Tom on niivõrd kibestunud, et ta annaks kõik, et
seal majast lahkuda. Inimkonna auahnus lõhub kõik, mis peaks olema moraalselt tähtis.
Samuti räägib Francis Scott Fitzgeraldi teos "Suur Gatsby" mingil määral inimeste auahnusest ning
isekusest