Pulmad peiukodus
ta ehteks kudus, pal
Ref.: Kui seitse aastat mööda sai,
siis tuli koju peiu
ja et ta pulmad kaasa tõi,
siis pärja pärib neiu
Siis paneb mõrsja oma pärja ühele tüdrukule pähe, kes saavat järgmiseks mõrsjaks.
Tanutamisele järgnes põlletamine kombepärane põlle etteseadmine. Põll oli
kohustusliku riietusesemena abielulise tunnuseks. Selle kombe sisu ja ka funktsioon
vastab tanutamisele ning on viimasega seotud. Ometi pole põlletamine
pulmatseremoonia tingimatu osa ega ole ka ülemaailmselt levinud. Kohati seda
kommet ei peetud (näiteks Tartumaal). Põlle etteseadjaks oli tavaliselt pruudivend,
aga ka peiupoiss või vanem naisterahvas. Põlle ettesidumine toimus mitmete
naljatuste saatel: esiteks sobitati põlle ümber kaela, siis ümber jalgade ja mujale.
annaabi.ee 
