Pulmad peiukodus
Siis paneb mõrsja oma pärja ühele tüdrukule pähe, kes saavat järgmiseks mõrsjaks.
Tanutamisele järgnes põlletamine kombepärane põlle etteseadmine. Põll oli
kohustusliku riietusesemena abielulise tunnuseks. Selle kombe sisu ja ka funktsioon
vastab tanutamisele ning on viimasega seotud. Ometi pole põlletamine
pulmatseremoonia tingimatu osa ega ole ka ülemaailmselt levinud. Kohati seda
kommet ei peetud (näiteks Tartumaal). Põlle etteseadjaks oli tavaliselt pruudivend,
aga ka peiupoiss või vanem naisterahvas. Põlle ettesidumine toimus mitmete
naljatuste saatel: esiteks sobitati põlle ümber kaela, siis ümber jalgade ja mujale.
Alles pärast mitmekordseid katseid leiti õige põllekoht.
Põlletamisega oli vahetult seotud põllelappimine, üks paljudest rahakorjamise
viisidest. Rahakorjamist juhtis pruudivend (harva ka peig), kes ütles põlle katki olevat
ja kutsus pulmalisi põlle paikama auku rahaga kinni katma
annaabi.ee 
