viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3. sadistlik vägistamine; 4. seksuaalse rahulduse vägistamine. 2.1.1 Vihavägistamine Vihavägistamise ohvriks on pigem juhuslik ettesattuja. Kuriteo toimepannud isik on tavaliselt vaenulik naiste vastu ja oma tegu põhjendataksegi tavaliselt viha ja põlgusega naiste vastu. Kurjategija võib olla eelnevalt karistatud vägivalla kuritegude eest ja seepärast on rünnak ohvri vastu tavaliselt julm ning ettekavatsematu. Ohvri suhtes kasutatakse rohkesti füüsilist jõudu (harvem relva), mille tagajärjel on ohvri kehal selged vägivalla jäljed. Vägivallaakti pikkus on lühiajaline. 1 H. Kase ja I
Vihavägistamine: · motiiv: viha ja põlgus; · rünnaku iseloom: ettekavatsematu, impulsiivne, julm; · rünnakute regulaarsus: ebaregulaarsed, harvad; · kurjategijale iseloomulik: vaenulikkus naiste vastu; · kurjategija seisund: depressivne, vihane, tihti eelnevalt alkoholi tarvitanud; · varasem kuritegevus: võib olla karistatud vägivalla kuritegude eest; · ohver: võib olla pigem juhuslik ettesattuja · vägivalla kasutamise viis: kasutab rohkesti füüsilist jõudu, harvem relva; · vägivallaakti pikkus: lühiajaline; · ohvri füüsiline seisund: kehal selged vägivalla jäljed; · ohvri psüühiline seisund: mõnevõrra nõrgem süü- ja häbitunne Üleolekuvägistamine: · motiiv: soov kontrollida teist inimest, vajadus tunda võimu; · rünnaku iseloom: ettekavatsetud; · rünnakute regulaarsus: korduvad ja võivad aja möödudes sageneda;
annaabi.ee 
