Kirjandussemiootika
mimesis – kõne kujutamine, autor imiteerib kellegi kõnet.
diegesis – mittekõne kujutamine, mittesõnaliste nähtuste tähistamine sõnadega.
Moodus on täpsuse aste, millega tekst väljendab/esitab referenti. (Kõne on vist ainus
valdkond, mida proosatekst saab edastada täpselt – otsest stiili kasutades.)
2. ajaline organiseeritus
Organiseerituse kord, kulgemine.
Jutustamise kord ei saa olla täiesti paralleelne jut. sündmusele. Enamikul juhtudel on
tegu etteruttamiste v tagasipöördumistega. Jut. aeg on mitmemõõtmeline.
Ettevaatamine võib sisalduda juba pealkirjas: “Ivan Iljitši surm”. Tulemuseks on
jutustavas diskursuses – anakronism – eksimus ajaarvamise vastu.
Retrospektiivsus ja prospektiivsus. Sageli kombineeruvad tekstis ja moodustavad
keerulisi põiminguid – lihtne faabula, keeruline süžee.
Kestvus – aeg, mis on kulutatud raamatu lugemisele ja tegevuse kujutatu aeg. Kui
annaabi.ee 
