aastal. 1992. aasta juuni keskel Tartus peeti Eesti meistrivõistlused. Kümnevõistlejate ette saadi nõue: esinumbriks saab see kes tuleb Eesti meistriks,täites olümpia normi a-8000 punkti. Erki äsjane rekord oli 7735 punkti. Aga Erki tahtis olümpiale. 1995 aastal läks Erki medalimõtetega Bartseloonasse MM-ile. Pärast sprinti ja kaugushüppevõitu, (6,81 ja 7.56),läks Erkil kehvasti kuulitõukes (10.46).Mis tähendas kahtsadat miinuspunkti ja hõbemedali kaotust. Kokkuvõttes ja etterutates jäigi Hispaania Erkile õnnetustemaaks. Pärast seda sõitis Erki laagerduma Lõuna-Aafrikasse. Niisiiss harjutas Erki Aafrikas 32 päeva omal käel ning selliste mahtudega millegapolnudd varem treeninud. Mõni aeg oli Erkile näppu puutund venelaste Ljogkaja Atletika number, kus oli märgitud Carl Lewise treening kava. Erki mõtles kui see sobib mailma parimale , miks siis temale ei võik sobida. Lewis oli sprinter ja kaugushüppaja, Erkilgi olid need alad ühed tugevamad. Erki
ta elatist teenima kaugushüppajana. Niisiis sai Erkist vahel kaugushüppaja. Kui välismaalvõistlemine oli lubatud käis Erki tihi Soomes hüppamas ja omale raha teenimas. 2. Läbimurre 2.1 Tee tippu 1995 aastal läks Erki medalimõtetega Bartseloonasse MM-ile. Pärast sprinti ja kaugushüppevõitu (6,81 ja 7.56),läks Erkil kehvasti kuulitõukes (10.46).Mis tähendas kahtsadat miinuspunkti ja hõbemedali kaotust. Kokkuvõttes ja etterutates jäigi Hispaania Erkile õnnetustemaaks. Pärast seda sõitis Erki laagerduma Lõuna-Aafrikasse. Niisiiss harjutas Erki Aafrikas 32 päeva omal käel ning selliste mahtudega millegapolnudd varem treeninud. Mõni aeg oli Erkile näppu puutund venelaste Ljogkaja Atletika number, kus oli märgitud Carl Lewise treening kava. Erki mõtles kui see sobib mailma parimale , miks siis temale ei võik sobida. Lewis oli sprinter ja kaugushüppaja, Erkilgi olid need alad ühed tugevamad
4 Siin mõjub varda AB osale DB jaotatud jõud q, mille intensiivsus muutub lineaarse seaduse kohaselt, mida antud juhul võib nimetada ka kolmnurkseaduseks. Kuna meil on tegemist absoluutselt jäiga vardaga, siis võib ja tulebki ka siin selle jaotatud jõu asendada üksikjõuga Q . See tuleb rakendada jaotuskolmnurga raskuskeskmesse. Kolmnurga raskuskeskme leidmist õpime küll alles staatika lõpuparagrahvides, aga olgu siinkohal etterutates öeldud, et kolmurga raskuskese asub mediaanide lõikepunktis. Seda on täisnurkse kolmnurga puhul väga lihtne leida ja seda õppisime juba keskkoolis. Ka siin me resultanti Q otseselt jaotuskolmnurga raskus- keskmesse ei rakenda, vaid nihutame jõudu Q sealt oma mõjusirge
annaabi.ee 
