Eesti kunst keskajast klassitsimini
Üle fassaadi akende
ulatub nurgakonsoolidega kaar pärineb ilmselt hilisemast ajast ning kuulus kilpkaarena kas
kunagi ehitada kavatsetud (või ehitatud ja hiljem likvideeritud) eeskojale. Pärast seinamüüride
valmimist alustati kiriku võlvimisega. Sellele osutavad läänevõlviku konsoolid, mis tunduvalt
erinevad idapoolsetest. 13 saj. teisel poolel muudeti kirik kaitsekirikuks. Hiljem müüriti ka
akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik. Ehituse juhtivat osa etendab
arvatavasti Vestfaali päritoluga ehitusmeister. Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud
suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist.
Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik:
Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti
üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline
ja iseseisva kooriruumita
annaabi.ee 
