Venemaa 1917-1953
kongress. Selle järel valitud poliitbüroosse ei kuulnud
enam Tomski, sama aasta lõpus heideti välja ka Rõkov. Rõkovi asemel uueks
Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks pandi Molotov, uueks välisasjade rahvakomissariks
sai Maksim Litvinov (1876-1951). Majanduse juhtimisel väga mõjukaks institutsiooniks
kujunes Riiklik Plaanikomisjon (Gosplan), mida 1930 asus juhtima Kuibõsev. 1931 sai
justiitsasjade rahvakomissariks ja peaprokuröriks kunagine armeejuht Krõlenko. NKVD
etteptsa jäi Menzinski, kes aga oli üsna kehav tervisega. Reaalseks sisejulgeolekujuhiks
kujunes Menzinski asetäitja Genrihh Jagoda (1891-1938).
1.12.1934 mõrvati segastel asjaoludel Leningradi parteijuht Kirov, keda peeti üheks
võimalikuks Stalini mantlipärijaks. On kahtlustatud, et korraldus selleks tuli Stalinilt endalt
eesmärgiga leida ajendit ebasobivate parteiliikmete kõrvaldamiseks. Järgnes nn. suur
puhastus, kus parteist visati välja ja hukati sadu tuhandeid inimesi.