Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
seadustega kus üheks osapooleks oli riik. Riigi tegelemine pärisorjusega ei tähenda seda, et
riigid oleksid hakanud huvituma talurahva heaolust, riik tegeles enda huvist( maj pol
samm)Põhiline eesmärk võimaliku suure rahvaarvu kasvatamine.
Talurahva vabastamine pärisorjusest eestis samamoodi nagu mujal. 1860 a lõplikult vabastati
kodukarjaõigused, 1919 a maareform vabastas mõisade üleoleku tp üle. I mõte pärisorjust
Eesti ja Liivimaal kaot oli kõige varasem kirjalik etteoanek J. G. Eisen 1756 a.
Argumenteeris, et riigile on selgelt kasulikum pärisorjus kaot, pidas silmas tp omandiõiguse
andmist. 1795-97 Browni korraldused= mõisniku omavoli piiramine. Esmalt piiratimõisnike
omavoli, mõisnikud pandi seadusega reguleeritud vahekorda. Ei võinud tp omavoliliselt
ümberasustda, makse tõsta jms. Omavolitsemise piiramine alates 1765 1845 aastani välja
Tunnustati talurahva vallasvara kasut õigust , fikseeriti talurahva müisakoormised. Toimus
annaabi.ee 
