Islam
Islami usk oli saavutanud nd oma arengus phited, kuid nagu kristluses,
algasid vaidlused jumala ja tema suhtumise le inimesesse. Muhamedlastele oli
jumal
samuti kikvimas ja kiketeadev. Talle on tulevik niisama hsti teada kui
minevik ja
olevik, kik mis maailmas snnib, snnib tema tahtmist mda. Ja samal ajal
vib
ometi inimene tita vi mitte tita jumala kske ning on selle mittetitmise
eest
vastutav. Koraanis on see vastuolu veel teravam kui Uues Testamendis. Seeprast
vis jumala petus areneda kas ettemramise vi inimese vaba tahte suunas.
Kristlikus maailmas tekkis riid vaba tahte ettemramise puhul juba 5.
sajandil.
Islamimaailmas hakkasid esimesed sellised probleemid tekkima juba 730. aastatel,
kui
inimesi nuheldi mitte nende vaenuliku suhtumise prast valitsusse, vaid
dogmaatiliste
vaadete prast. Siiski oli neid tagakiusamisi palju vhem kui sel ajal
kristlikus
maailmas. Tekkisid esimesed "valed" usuvoolud kadariidid. Nad nimetasid end ise