Saatust ei ole, on elu
Saatust ei ole, on elu
Sophokles
,,Kuningas Oidipus"
,,Nii see rikkus tuleb!", ütles eile ema, kui auto esiklaasil linnusitta nägi. ,,Sitt on sitt...",
mõtlesin mina. Igaüks mõtleb nii nagu soovib või õigeks peab. Osa inimesi usub saatusesse,
teine osa on selliste saatuse märkide ja ettekuulustuste suhtes skeptiline. Kui suur aga
tegelikult on meie valikuvabadus ning kui palju on meile osakslangevas paratamatut? On ju
minu vaba valik, kuidas ma olukordadele reageerin ja mida oma elus teen. Kuidas siis ikkagi
juhtub vahel nii, et satume situatsioonidesse, mis meile ei meeldi? Mugav on ju öelda, et see
oli saatus. Kas meie uskumused määravad meie elu? Kuidas oma elukäiku on võimalik
muuta? Miks juhtuvad halvad asjad heade inimestega? Miks peetakse elus juhtunut enda
süüks