Hiina
jaoks jala loomulikku arengut takistada.
Hiinlaste arusaamist mööda olid jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud.
Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja
inimene. Suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks teineteisest
lahutamatut põhimõistet- yin ja yang, mis tähistavad tumedat ja heledat, niisket ja kuiva,
naist ja meest jne. Oma vastandlikkuses täiendavad nad teineteist. Hiinlaste ettekujutusess oli
kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus.
Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse
killustatuse perioodi, mil sisesegadused ja maad laastavad sõjad sundisid paljusid õpetlasi
ühiskonna- ja moraaliküsimuste üle põhjalikult järele mõtlema. Tol perioodil kujunesid ka
kaks Hiina mõttemaailma tähtsamat suunda- taoism ja konfutsianism, millel on eriti suur
mõju olnud