Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
inimesepoolse teadliku kaastegevuseta. Kuid ettekujutus iseenesest ei ole veel väljakujunenud tunnetus. Et
see võiks tunnetuseks saada, pidi mõistus, logos, andma omapoolse “nõustumise” ettekujutustele, mis olid
meelte vahendusel kujunenud. Kuigi allikad on ka siinkohal jällegi väga lünklikud, näib nii, et kõneallolev
“nõustumine” tähendab otsustust, milles ettekujutatu kohta kujundatakse väide. Seega saab teadmine
täielikult valmis siis, kui mõistuslik hing annab ettekujutatule väite vormis omapoolse nõustumise justkui
üteldes: jah, see ongi niimoodi, nagu minu ettekujutused seda mulle esitavad; või: ei, kuigi minu
ettekujutused esitavad seda asja mulle niimoodi, ei saa ma kindel olla, et see tõesti niimoodi ka on.
Niisugust tunnetust nimetavad stoikud katalepsis`eks – haaramiseks või päripidi haaramiseks.
Mõistus on stoikute käsituse kohaselt võime mõisteid kujundada ja rakendada, st kujundada otsustusi,
annaabi.ee 
