Sissejuhatus filosoofiasse
seda argumenti.
Canterbury Anselmi mõtles: Kui vaatame endasse, leiame, et meil on olemas täiuslikust olendist idee. Me suudame mõelda (ja mõtlemegi)
olendist, kes on suurem ja täiuslikum kui ükskõik mis muu, mida suudame mõelda. See on idee olendist, kellel on kõik positiivsed
omadused, kõikvõimalikud "täiused". Kuid olemasolemine ise on samuti täius, positiivne omadus: hea asi, mis on olemas, on parem ja
täiuslikum kui (temaga muus mõttes identne) hea asi, mis on vaid ettekkujuteldav. Kui oletada nüüd, et seda täiuslikku olendit, kellest
mõtlesime, tegelikult pole, siis näib olevat võimalik idee veelgi täiuslikumast olendist: kellel on kõik needsamad täiused, mis juba
mõeldud olendil, aga kes lisaks sellele veel ka tegelikult on olemas. Sellega oleme jõudnud aga loogilise vasturääkivuseni. Eeldasime juba
algselt, et olendil on kõik täiused, nüüd aga ilmnes, et see nii pole. Vasturääkivuse ärahoidmiseks tuleb asuda seisukohale, et kui meil on
annaabi.ee 
