SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE
rühmituste kohta. Osa stereotüüpe on rohkem kirjeldavat laadi, sisaldades omadusi ja
käitumisi, mida peetakse iseloomulikuks teatud sotsiaalsesse gruppi kuulujatele, teised
normatiivsemad, hõlmates ettekirjutusi, millist käitumist teatud grupi liikmete puhul õigeks
peetakse. Näiteks arvatakse, et professorid on hajameelsed (kirjeldav stereotüüp), kuid
professorilt ei nõuta, et ta pidevalt hilineks ja asju kaotaks (normatiivne stereotüüp).
Ettekirjutuslikku laadi stereotüübid väljenduvad näiteks ütluses "Poisid ei nuta" või
"Eestlased on töökas rahvas". Peaaegu igal inimesel on hulk tema ainulaadsetel kogemustel
põhinevaid stereotüüpe (nt uskumus, et kõik belglased räägivad veatut prantsuse keelt), on
paljud stereotüübid kultuuris jagatud, ühiskonnas domineerivate hoiakute ja väärtuste
väljendajateks. Suur osa stereotüüpe kujunebki välja juba lapsepõlves ning seda nii meediast,