Arutlus: talurahva olukord Rootsi ajal
Sageli
talurahvakuningaks nimetatud Karl XI oli juba reduktsiooni algul teatanud
kavatsusest kaotada Eestis riigimõisates pärisorjus, mida mujal Rootsis ei tuntud.
Rootsi kirikupoliitika üks osa oli talurahvast lugema õpetada ja ka maakeelse
kirikukirjanduse väljaandmine, mis kõik pidi lõpptulemusena aitama kaasa aitama
riigiusu-luterluse-maksmapanekule. Eesmärgiks oli neil ja maakoolide loomine. 17.
sajandi lõpul kehtestati kirikuseadus, mille ettekirjutisel olid sajandi lõpuks rajatud
talurahvakoolid kogu Eestis. Nelja aasta jooksul sai õpetust ligi 160 eesti soost
noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti.
17. sajandi esimesel poolel levis lisaks sõjakoledustele katk, mis hävitas väga
suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 1665-
1690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal
suletud Tartu Ülikoolis.
1694