Harktoeng Mõju: Reie lähendaja lihased. Püsti olles tuleb kätega puudutada põrandat ning suruda jalgu kõrvale. Selililamang Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Pikali olles tuleb üks jalg hoida sirgelt vastu maad ning teise käega tõmmata teist jalga rindkere suunas, põlvest kõverdatuna. Iste Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Maas istudes tuleb keha ette kallutada ning varvastest haarata, jalad peavad sirged olema. Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides. Küljekõverdused Mõju: Torso külgmised lihased. Tuleb istudes või seistes kummardada aeglaselt ühele poole, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased. Tuleb olla kõhuli
lülisamba rinnaosa ekstensiooni, aga ka põlve painutust, et saaks labajala asetada põrandale. Põlveliigese painutuskontraktuuriga patsient demonstreerib tervel jalal üleliigset hüppeliigese dorsaalfleksiooni hooperioodi lõpul ja toeperioodi algul ning probleemse jala varajast kanna tõuget jala äratõuke faasis. Hüppeliigese plantaarfleksioon kontraktuur põhjustab põlveliigese hüperekstensiooni (probleemse jala vertikaalmomendi faasis) ning kere ettekallutust koos puusa painutusega (probleemse jala vertikaalmomendi ja äratõuke faasides). Ka probleemse jala kannatõuge toimub varem. Gluteus maximus kõnd Kui suur tuharalihas (peamine puusa sirutajalihas) on nõrk, siis patsient viib kannalöögi faasis rindkere taha, et teostada puusa sirutust jala toeperioodis. Suure tuharalihase nõrkust kõnnil iseloomustab rindkere äkiline taha kallutamine. Gluteus medius (trendelenburgi) kõnd Kui puusa abduktorlihased (m
annaabi.ee 
