Näituse külastus Külastasin 25.05.17 Tallinna Kunstihoonet. Seal oli näitus ,,Globaalne kontroll ja tsensuur". Ma ei ole varem seal hoones käinud, see oli minu esimene kord. Ütlen ausalt, et jätsin selle külastuse viimasele hetkele, seega käisin esimesel ettejuhtuval näitusel. Tuli välja, et see oli hea valik sinna minna. Näitus oli põnev ning väga mõtlema panev. Näitusel oli erinevate loojate teoseid. Nagu näiteks Bernhard Serexhe, Livia Nolasco-rozsas, James Bridle ja teised. Kõik teosed olid erinevad ning huvtavad aga minu arvates neid kõiki sidus üks märksõna- jälgimine. Ma seletan seda siis lahti nii, et kõik mida me teeme või kus me käime on teada. Igalpool ümbritseb meid kaamerad ning internetis on kõik informatsioon meist üleval
Grafitit on selle sünnist saati nähtud kui midagi keelatut ja ühiskonda ebasobilikku. Tõepõhi on sellel muidugi all, sest seda tehakse sageli ilma loata ning paljud algajad kritseldajad arvavad olevat lahe sodida avalikesse kohtadesse labasusi. Kuigi sodijaid peab karistama, ei tohiks sellega ka tõelisi tänavakunstnikke survestada. Suurimaks probleemiks on sobilike pindade puudumine, mistõttu paljud väljendavad ennast esimesel ettejuhtuval seinal ning pälvides sellega hoonete omanike pahameele. Siiski on hakatud aru saama grafiti kunstiväärtusest ning mõned leidlikumad ja huvitavamad tööd on lubatud alles jätta. Et aga vältida ebaseaduslikku ning mittesobivates kohtades tehtavat grafitit, tuleks anda roheline tuli selle tegemisele kindlates kohtades. Ilmetud betoonmüürid, värvimata majaseinad ja muu pinnuks silmas olev võiksid aga saada tõelisteks kunstiteosteks, kui oleks olemas luba ning julgustus.