Esse "Aristoteles Nikomachose eetika"
täidab on õnnistus. Nii et see võib olla täiesti Jumala poolt määratud. Arvan, et õnn on kõige
kombinatsioon. Selleks on tarvis mingil määral juhust, enda poolt pingutust ja tahet õppida, et
jõuda eesmärgini. Väga hea on ütlus, et poole elueajooksul ei erine õnnelikud õnnetutest, kuna
hinge headus ilmneb unes olles kõige vähem.
Hingel võib olla nii loogiliselt arutlev kui ka loogiliselt mitte arutlev. Loogiline arutlus on
seotud püüdlustega, ergutuste ja etteheitmistega. Hinges aga on olemas midagi sellist, mis ei
allu loogikale ja on sellele vastu.
II raamat. Loomutäiust on kahte liiki: mõistuslikkus ja kombelisus. Mõistusetäius
suureneb õpetamise tulemusena. Kombetäius kujuneb aja peale välja. Kombetäiuse puhul on
võimalik jagada tervet kolmeks: suurem - liialdus, väiksem - puudulikkus või võrdne
-vahepealsus. Kõige parem jagamine oleks vahepealsus, kuna keegi ei tahaks liiga palju karta
asju või tunda vähe rõõmu asjadest