Immanuel Kant
noumenon) põhjendamise.
Samamoodi on polemiseeritud ka Kanti vabaduse möiste üle. Kant ise on selle
vastuolu sellise teravusega väljatöötanud, nagu seda pole isegi köige teravamad kriitikud
suutnud teha. Ühel poolel inimlik tahe -köikvöimalike loodusnähtuste absoluutses
kausaalsusahelas! Selle pöhjal, kui me valdaksime köiki väliseid ja sisemisi pöhjusi, vöiksime
inimese käitumist nagu loodusnähtust etteennustada. Teiselt poolt eetilise seaduse: "Sa pead!"
- nöue, millest Kanti jaoks järeldub "Sa vöid", s.t. vabadus. Kanti jaoks lahendub vastuolu nii,
et teisel juhul "Inimene iseendas" hakkab toimima. Kuidas on see aga vöimalik, et inimene
peab olema ülemeelelisest eetilisest vabadusest lähtudes vöimeline alustama "uut muutuste
rida" (looduslikus sündmuses!) iseendast lähtudes? Kuidas muutub möistus siin praktiliseks?
annaabi.ee 
