Raamatu lühikokkuvõte "Ristideta hauad"
võitlejaid, kes sooviksid Eestile vabadust.
Taavi läkski. Tema meelest võis võrrelda tema ja ta kaaslaste katsumusi ning
piinu ainult risti mineva Kristusega omadega. Taavi küsis endalt tihti: " Kas need
inimesed, kes jäävad siia öö meelevalda, ei pea tõesti enam nägema hommiku kuma?
Kas need inimsed on kadunud? Kui nii,siis on inimene oma kao künnises..."
Seda Taavi ei uskunud,sest tema veel ikkagi elas.
Seda ei uskunud ka need, kes olid surnud. Nende elu on etteelamine
tulevastele põlvedele, uuele päevale, mille saabumisel nad on inimese lunastajad
ristideta haudadel.
Kui ma alguses hakkasin seda raamatut lugema, ei uskunud ma, et tegemist
võib olla nii tõsise ja eestlaste saatust puudutava romaaniga. Minu arvates näitab see
raamat, millist ülekohut tehti balti rahvastele, kes hoolimata ebavõrdsetest jõudude
vahekorrast võitlesid inimväärtuste ja demookraatia eest. Sain teada, et ka eestlaste