Keevitus
He).Volframelektroodi kasutamisel oli võimalik kaart üle kanda ilma elektroodi
sulamiseta, mis võimaldas keevitust teostada ka täitematerjalita (õhukeste materjalide
keevitusel). Seda meetodit tuntakse tänapäeval TIG-keevitusena (kaarkeevitus sulamatu
elektroodiga inertgaasi keskkonnas). Mõned aastad hiljem arendati välja MIG-
keevitusprotsess (kaarkeevitus sulava elektroodiga inertgaasi keskkonnas), mis kasutas
elektroodina pidevalt etteantavat metalltraati. Algselt kasutati nn kaitsegaasidena
heeliumi ja argooni. Ljubavski ja Novoshilov kasutasid kaitsegaasina edukalt CO2 , sest
see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga
aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid
keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus.
Keevitamise liigitus
Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite
annaabi.ee 
