K.Ristikivi "Hingede Öö"
Jutt käib ühe üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega
ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe
ärakäimist "teispoolsuses" - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest
sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule.
Kui jätkata "Hingede öö" lahtimõtestamist selle sama nurga alt vaadatuna, siis on teose
probleemiks juhuslikkuse, etteaimatuse ja inimelu vahekord. Maailm, mis jääb väljaspoole
Surnud Mehe maja, tundub minategelasele esialgu hästi mõttetu, tülgastav ja hirmutekitav,
seevastu seiklused uues keskkonnas paeluvad teda oma kummalisuse ja salapäraga. Teose
lõpuks saab too üksik hing aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises
hooneski - sama juhuslik ning mõistatuslik. Väliselt läheb mees küll tagasi oma
harjumuspäraste tegevuste juurde, kuid seesmiselt on ta õppinud olema vähem resoluutsem
annaabi.ee 
