Asjaõigus
1992.a
võttis Riigikogu ühe oma esimese otsusena vastu õigusloome järjepidevuse kohta, seaduseelnõude
väljatöötamisel tuli lähtuda enne 1940.a kehtinud õigusaktidest. Selle aja seadusloomele on
iseloomulik alusmaterjalide kirevus, süstematiseerimatus ning see et ei arvestatud vastavate riikide
poliitilise korra ja minevikuga. Asjaõiguse eelnõus säilitati ka tsiviilseadustiku eelnõu ülesehitus.
Töö oli jagatud ettappidesse: tsivseadustiku 1939a eelnõust asjade ja asjaõiguste kohta käivate
normide väljavalimine ja ümberkujundamine, normide vastavuse kontrollimine kaasaja nõuetele,
eelnõu võrdlemine praegu Eestis kehtiva seadusandlusega keelekasutuse ja terminoloogia osas.
Kõige tähtsamad muudatused kinnispandi osas. Seadus võeti Riigikogu poolt vastu 9.juun 1993.a
ning jõustus 1.dets 1993.a koos kinnistusraamatuseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise
seadusega. Seadust muudeti 1.juulist 2002