Eestlane-kes ta on
pool, tuli alla vanduda.Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. näitas
eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus
põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud
sakslasi.Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon. Sõja
ajal võitlesid metsavennad vabaduse eest, kaugemaks sihiks
oli kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kuid
kõik need raskused ei suutnud murda eeslaste
vabadusearmastust: kuulati Ameerika Häält, peideti sini-
must-valget lippu lootuses, etselle saab kord jälle lehvima
panna. Mõned inimesed olid usu vabadusse kaotanud,
rasketel aegadel läksid üle vastaspoolele, kuid enamus
eestlasi jäid truuks oma põhimõtetele.Väga suur tähtsus oli
ka Balti ketil, mille pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2
miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust.Kõik
see näitab suurt eestlaste ühtekuuluvust.
Kolmandaks võib lugeda seda ,et eestlane on alati olnud
tubli töömees, kes ei löö reegline risti ette millegi ees. Juba