· Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teoste kaudu · kuldsete kätega (12 suuremat linnriiki) pronksist skulptuur, kasutasid siduainet mörti, kaarvõlvid · aristokraatlik · hauakambrite seintel kujuttu pidustusi, sporti ja tantsu.
Roomlased tegid maatasa nende linnad 4.saj e.m.a. Uskusid hauatagusesse ellu, surnute kultus. Hauakambrite seinamaalidel kujutati helgeid ja lõbusaid hekti: peod muusika ja tantsuga, jahiretked, spordivõistlused, mõnusad viibimised pereringis. Terrakotast e. põletatud savist kirstudel kujutati näiteks patjadel külitavaid abielupaare sõbralikus vestluses või einestamas. Skulptuuridel etruksidele omased näojooned: suur nina, mandlikujulised silmad, lopsakad huuled. Etruksid olid osavad pronksivalajad. 10. Roomlase edusammud ehituskunstis. Mis ajast pärinevad kõige uhkemad arhitektuurimälestised? Võlvid, kuplid, mört- suured edusammud ehituskunstis. Sai luua mitmekesise plaaniga siseruume ja väga suuri siseruume. Näiteks kõikide jumalate tempel Panteon. Võeti üle kreeka sambad- eelistati toretsevat kornitose stiili. Kui Kreekas olid sambad tugisüsteem, siis Roomas dekoratiivne element. Kõige uhkem arhitektuurimälestis
annaabi.ee 
