Aleksander Elango
kateedrisse kohakaaslasena poole dotsendi koormusega. 15.juunil 1947 määras rektor A.Koort
Elango Ajaloo-Keeleteaduskonna prodekaanika.
Peale 1951.aasta kevadel toimunut pleeniumit hakati Elango kohta rohkem huvi tundma ning ta
otsustas Eestist lahkuda. Tartust lahkudes pani F.Klement Moskva ministeeriumile ette määrata
Elango pedagoogikakateedri juhatajaks.
Kuna nõukogude kõrgkoolides kehtis seadus, etproffessorikutseta õppejõud võisid kateedrit
juhtida ainult 10 aastat, tuli Elangol 1963.aastal see töö üle anda H.Liimetsale, temal 1975.aastal
I.Undile.
On loomulik, et iga kraadiga õppejõud kõrgkoolis hoolitseb teadusliku järelkasvu eest.
Nõukogude kõrgkoolis oli normaalne tee selleks aspirantuur. Elango juhendamisel läbis
aspirantuuri pedagoogikakandidaadi kraadi kaitsmisega 16 inimest.
1962.aastal kutsus Elango koos teiste õppejõududega ellu õpetajate edasiharimise seminari. Nii
annaabi.ee 
