haihtuva reaalsuse viimne vine. Ning saab täiesti selgeks, et sakslased on ohustatuim rahvas, metafüüsiline rahvas ja õhtumaise keskme rahvas, kelle ajalooline saadetus on üles äratada vaim, küsides oleva kui säärase järele. Selleks on neile antud saksa keel, mis on võimsaim ja vaimseim (peale kreeka keele - jälgitagu peent retoorikat!). Ei jää enam mingit kahtlust: Heidegger ongi saksa Dostojevski. Need olemise vundamendid, mida ta ühtaegu otsib ja ehitab, on suuresti laotud etnotsentrilise messianismi kividest. Heideggeri nägemus metafüüsikast on suveräänne, raamatu lugemine annab palju ka sellele, kes tema järeldusi põhimõtteliselt ei jaga. Heideggeri omanäoline maailmavaade on raskesti mõistetav, kuid süvenedes sellesse pisut, võib sealt leida väga väärt elutõdesid. Heidegger näiteks ütleb, et metafüüsika ja filosoofia ei ole ülepea teadused ega või selleks ka seeläbi saada, et nende küsimine on põhja poolest ajalooline.
rahvustundest. Usuühtsuse alusel on hakatud end vastupuiklemata pidama venelasteks, teisalt aga ranget vahet tegema teiseusuliste (st. luterlike) soomlaste ning eestlaste vahel, kes ometigi keeleliselt vadjalastele lähedasemad. 19. sajandi lõpuks jõudsid vadjalaste etnograafilisele asualale suured kiviteed ning raudteeühendus, mis avas needki maakohad täiel määral industrialiseerumisele ja urbaniseerumisele. See tõi omakorda kaasa võõraste massilise juurdevoolu ning traditsioonilise etnotsentrilise külaühiskonna järkjärgulise murendumise. Veel praegugi seostavad Vaipoole vadja vanurid venelaste ja muude "võõramaalaste" tulekut külla suurte maanteede ja raudteede rajamisega. Akulturatsiooniprotsessile avaldas mõju kindlasti ka vadjalaste asualale venekeelsete koolide asutamine. Kooliharidus eeldas noortelt varakult head vene keele oskust ning hakkas vadja keelt välja tõrjuma ka koduringist. Sel põhjusel muutus vadja keel teatud ajahetkel