Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
eneseteadvuse kindlustumine ja iseseisva riikluse taotlemine algas alles XIX sajandi keskel ja jõudis lõpule iseseisva rahvusriigi loomise
järel. Eesti rahvus osutus küllalt kindlaks üle elama nõukogude okupatsiooni ning kolonisatsiooni ja tohutuid inimkaotusi.
Eesti rahvus on vähearvukas, eestlasi oli 2005. aastal Eestis 923 000 ja maailmas pisut vähem kui
1 miljon. Mõeldav on, et ta võrdlemisi kergelt sulandub mingisse rahvusülesesse, rahvusest kõrgemal
seisvasse etnosevormi, näiteks eurooplaste hulka, mille kujunemisprotsessid on XX sajandil alanud.
Hiljem Eesti alale saabunute hulgas oli palju ka neid, kes ei vastandanud end põlisrahvastikule, ei
haaranud mingeid eesõigusi. Seal, kus nad sattusid elama eestlaste hulka, nad eestistusid varsti. Omaette
etniliste rühmadena säilisid nad vaid aladel, mida eestlased millegipärast polnud asustanud. Seal saigi neist
aja jooksul samuti põlisrahvastik, ainult etniliselt eestlastest erinev