"etnomusikoloogias" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

märgatavam. Vaatluse alla on võetud nii järellainetusega esile kerkinud tipud kui ka ulatus. Selle unikaalse, Eestis siiani tundmatu materjali kättesaadavaks tegemine käesolevas töös annab hea lähtepunkti järgnevatele uurimustele. 17 2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 2.1. AKULTURATSIOON: KULTUURILAENUD JA KULTUURILIITED. ÜHINEMISED Muusika muutuste uurimisest hakati etnomusikoloogias huvituma 1950. aastail, kui teadusala “antropologiseerudes” ilmnes vajadus kirjeldada ja põhjendada stiilipiiride muutusi laiema kultuurikoosluse raames. Bruno Nettl väidab, viidates siin ka Klaus P. Wachsmanni ja Alan P. Merriami töödele, et akulturatsioonialased uurimused, mis on naaberkultuuride vahelise lähema kontakti tulemus, on alguse saanud just muusika uurimustest (Nettl 1964: 4). Nagu viitab Pekka Jalkanen, ilmnesid antropoloogia probleemid teoorialoome alal; nii on etno-