Eesti kirjanduse ajalugu II
Arved Viirlaid
· 1952 Ristideta hauad (kaheosaline romaan)
Ta saab kuulsaks kahtlemata proosaloominguga, mis peegeldab ajaloo lähüsndmusi. Otseselt
ei saa võtta kui ajaloolist romaani, sest tegevusaastad ,,Ristideta hauad" on prkatiliselt
olevikus ('44-'46). Mainitud romaan on ilmselt pagulaskirjanduse kõige tõlgitum romaan
kui taheti näidet Nõukogude Okupatsiooni kajastamisest, siis läks see tõlge käiku.
Ilmar Talve (1919 2007)
Tegemist on mehega, kes koolitas end etnoloogiks. Õppis Eestis, Rootsis, tegutses edasi
Soomes. Võttis soomlannast naise ja kolis Turu linna ja Turu ülikoolis sai temast rahvateaduse
professor.
· 1952 Maja lumes
· 1959 Juhansoni reisid
· 1988 Maapagu
Eesti kultuurist kirjtuab ta pikka aega väga vähe. Kui ta emeriitprofessoriks, siis tal on aega
rohkem, et tegeleda Eesti asjadega ja Eesti kultuuriloo raamat saab valmis hilisemas eas.
Ilukirjanduslikud etteasted toimuvad (ootuspäraselt) loogiliselt pikemate pauside järel