Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
Volkskunde: oma rahva uurimine
Völkerkunde: võõraste rahvaste uurimine
Etnoloogia: Alguse saanud volkskunde-laadsest uurimusest, uuritakse talurahvast,
lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast.
Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas
või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur.
Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin,
etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia
on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid.
Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine.
Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne,
aga pole selget piiri folkoristika ja eelnimetatud teaduste vahel.
Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud, huvigrupid on suurenenud.
annaabi.ee 
