Eesti ajaloo historiograafia
sajandi keskpaiku
olnud probleemide kohta. Maanõuniku positsioon võimaldas juurdepääsu
materjalidele. Nelja köiteline raamat Liivimaa ajaloost jäänud käsikirja.
Adolf Agthe (1883-1932) Majandusteadlane ja statistik. Õppis Leipzigis,
natsionaalökonoomika tegelane Bücher tema õppejõuks. 1909 doktoritöö
maaproleatariaadi kujunemisest Liivimaal seletamaks rahutusi 1905. aastal.
Agthe vaatleb, kuidas tekkinud maata talurahvakiht ehk proletariaat tolleaegses
kirjanduses. Asutanud etnoloodgide poolt kasutatavat andme kogumist.
Kasvanud talurahva kiht, kel polnud tlu. Agthe järgi üks suurimad rahva
rahulolematuse ja 1905. aasta mässu põhjustajaid. Kolmas brosüüri sõda, Tobin ei
nõustu Agthe arvamusega. Bücher kaitses oma õpilast ja andis välja artikli, väitis
et balti härrad pole ei pädevad ega objektiivsed, seega ei suuda teaduslikul
tasemel väidelda. Eestikeelses ajalookirjanduses ka neid seisukohti kajastatud st
annaabi.ee 
