EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
nendes valdkondades oli eesti keel aktiivselt kasutusel. Emakeeles suheldi teiste
asunduste ja kodumaaga. Ametlikku asjaajamisse (dokumentatsiion, kirjavahetus)
eesti keel ei kuulunud.
Eesti keele vitaalsus Venemaal ei ole praegu küll nii ilmselge, nagu see oli veel
1930.aastail, ent pole põhjust rääkida ka keele peatsest hääbumisest. Keele
edasiandmine järgmistele sugupõlvedele jätkub eesti suuremates ja organiseerunud
kogukondades, kus ollakse huvitatud oma päritolust, etnolingvistilisest identiteedist
ning (jätkuvatest) suhetes Eestiga. (Viikberg 2010: 525-526, 529, 540-542)
3. VÕÕRKEELE ÕPPIMINE
3.1. Keeleõpe igale inimesele
Võõrkeeli õpetati juba Antiik-Kreekas ja Roomas nii tekstide lugemise kui ka
suhtlemisoskuse arendamise eesmärgil. Euroopas õppisid mungad ladina keelt enne
16. sajandit eelkõige tekstide lugemise, kirjutamise ja omavahelise suhtlemise
eesmärgil, prantsuse keelt õpiti, et kasutada seda reisidel, sõjaväes ja kaubanduses.
annaabi.ee 
