koorikostüümide autor. Melanie Kaarma lavakostüüme kasutati Vanemuise 1949. aasta lavastustes "Põikpead" ja "Nahkhiir", Estonia 1950. aasta lavastuses "Traviata" ja 1963. aasta lavastuses "Minu veetlev leedi". Tema rahvarõiva motiivides kostüümides on laulupidudel esinenud mitmed koorid ja koorijuhid. Kaarma oli hinnatud rahvarõivaste restaureerija, kelle teeneid kasutasid nii Eesti, Soome kui ka Venemaa etnograafiamuuseumi d. Paljud tema restaureeritud rahvarõivad ja loodud kostüümid on tänapäeval hoiul Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Koos Aino Voolmaaga oli Melanie Kaarma 1981. aastal ilmunud ja tänaseni nõutud teatmeteose "Eesti rahvarõivad" autor. Samuti osales ta Eesti entsüklopeedia rahvarõivaid ja ajaloolisi kostüüme kujutavate värvitahvlite kujundamisel. Ta suri 26
Vähetõenäoline on võimalus ennast leivast paksuks süüa, pigem aitab paras kogus rukkileiba vähendada peenjahutoodete ja maiustuste tarbimist. Loodame väga, et rukkileib jääb meie toidulauale ka edaspidi ja on aukohal nagu meie esiemade päevil. Jätku leiba! 12 Kasutatud kirjandus Eesti talurahva alalugu I. Tallinn, Olion, 1992. Jaagosild, E. Tuulamine Eestis. Etnograafiamuuseumi aastaraamat, XXIV. Tallinn,1969. Lõoke, E. Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. Etnograafiamuuseumi aastaraamat XVI. Tallinn, 1959, lk 6884. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. I osa. Tallinn, Valgus, 1980. Moora, A. Mida vanasti loodusest leivakõrvaseks korjati. Eesti Loodus nr 8, 1981, lk 489 497. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. II osa. Tallinn, Valgus, 1991. Pilt, V. (koostaja). Eesti rukki raamat. Tallinn, Ilo, 2002. Pilt, V. (koostaja)
annaabi.ee 
