Kultuurigeograafia konspekt
Nõukogude perioodil
sisaldas maastikukäsitlus nii loodusgeograafiat, regionaalplaneeringuid kui ka looduskaitset ja rekreatsiooni
puudutavaid töid (Varep 1968). Sellisest vaatenurgast nähti inimest eelkõige kui looduse mõjutajat ja
ressursside (ära)kasutajat, ent kultuuriline ja ajalooline aspekt oli uuringuis endiselt tugev.
Kultuurigeograafiat on ülikooliainena õpetatud alates 1990. Aastate keskpaigast. Algul tugineti soome-ugri
vähemusrahvuste etnogeograafiale ning lähtuti Prantsuse kirjeldava kultuurigeograafia ja keskkonnaajaloo
traditsioonist (Kurs, e-kiri 2005), hiljem keskenduti üha rohkemmaastikukäsitlusele. Kirjeldatud suunad --
regionaal-, rahvastiku- ja maastikugeograafia -- on suutnud üllatavalt visalt vastu pidada 20. Sajandi
ideoloogilistes ja poliitilistes murrangutes, moodustades Eesti (sotsiaal)geograafia tuumikainese.
Eesti geograafias eristada kolme tihedalt seotud ja üksteisega põimunud teemaderingi, mis kõik puudutavad
annaabi.ee 
