Tartu Botaanikaaia Ajalugu
siiski kõrgel.
Nagu Ledebour, osales ka aia järgmine direktor, kelleks sai 1836. aastal viimase
õpilane A. Bunge, mitmetes kaugetes ekspeditsioonides ning korraldas aia restaureerimist
ning juurdeehitusi.
Pärast Bunge´i oli aia direktoriks professor M. Willkommi, kes oma lühikese
ametisolekuaja jooksul lõi botaanikaaias kasvatatavatele taimedele kindla süsteemi, määras
uuesti kõik liigid ning etikettis need.
Willkommi lahkumise järel ning E. Russomi juhatuse ajal elas botaanikaaed üle
majanduslikult väga raske aja, millest välja aitas alles 1895. aastal direktoriks saanud
professor N. I. Kuznetsov. Pärast viimase siirdumist parematele jahimaadele 1915. aastal jäi
aed taas kolmeks aastaks ilma kindla juhita ning veel palju aastaid juhtisid seda vaid
lühiajalised direktorid, kes ei edendanud aias midagi märkimisväärset.
Tartu Botaanikaaed sai uue hingamise alles 1930